Kreeka köök

Rhodose restoranides on levinud tüüpiline kreeka köök, mis aastatuhandete jooksul välja kujunedes on saanud suuri mõjutusi nii idast kui läänest ning nii põhjast kui lõunast.

Kreeklaste hommikusöök koosneb enamasti vaid kohvist ja saiakesest. Lõunasöök on sellega võrreldes juba natuke asisem, rõhk on peamiselt salatitel, sinna juurde käib tihti ka vein.

Kõige olulisem söögikord kreeklaste jaoks on õhtusöök, mille juures pole söögist mitte vähem tähtsam ka koosistumine ja sotsiaalne lävimine ning seetõttu kipuvad kreeklaste õhtusöögid tihtipeale üsna pikaks kujunema.

Restoranide valikul soovitaks silmas pidada seda, et seal ka kohalikke einestaks, mitte poleks ainult turistidele suunatud asutus. Leidmaks head söögikohta hotelli lähedal, on alati hea mõte küsida nõu hotelli administraatorilt või baarmenilt.

Joogid

Kreeklaste peamine jook on kohvi, teed tarbitakse harva.

Tähtsal kohal on veinid, millest enamus on suht keskpärased valged või punased veinid. Üks ainult Kreekale iseloomulik veinisort on retsina. Seda lastakse enamasti otse vaadist ja ta on kergelt männivaigulõhnaline.

Kreeka üks rahvusjook on aniisiviin ouzo. Tegemist on tavalise aniisiviinaga, mis erinevate nimede all on tuntud kõikide Vahemere põhjakalda riikide rahvusjoogina. Seda lahjendatakse veega, mille tulemusel muutub klaasi sisu valgeks. Valge värvi tõttu kutsutakse seda siin-seal ka lõvipiimaks.

Veel kuulub rahvusjookide hulka kange viinamarjadest valmistatud naps, mida Rhodosel kutsutakse souma`ks.

Kreeka tuntuim brändi on Metaxa, kohalikud tuntuimad õllesordid on Alfa ja Mythos – täiesti joodavad.

Söögid

Kreeka köögis kasutatakse palju oliive, tomatit, baklazaani, küüslauku, sibulat, suvikõrvitsat, sidrunit, pähkleid, kitse- ja lambapiima. Toiduõlina kasutatakse loomulikult ainult puhast oliiviõli.

Kreeka salat on eestlastele juba ammune tuttav, seda fetajuustuga kerget rooga on hea nautida pehme saia ning hea veiniga.

Peale kreeka salati pakutakse veel juustu- ja baklažaanisalatit, üks parem kui teine.

Lihatoitudes kasutatakse enamasti veise- ja lambaliha, kuid levinud on ka kanaliha. Tuntuimad kreeka köögi lihatoidud on vormiroog moussaka, lambapada (Stifado) ja lihapallid.

Tasub proovida ka erineva täidisega praetud tomateid.

Levinuimad dipikastmed – jogurtidipp tzatziki, kartulidipp skordalia ja kalamarjast taramasalata.

Mereande pakutakse Rhodosel laialdaselt, peamiselt krevette, kaheksajalgu ning kalmaare.

Kala põhiline valmistamisviis on grillimine. Kuna Vahemeres on kalavarudega viimasel ajal kesised lood, siis see kajastub ka kalatoitude hinnas.

Värskelt ahjust tulnud pita leib käib prae juurde.

Levinud on viinamarjalehtede kasutamine riisist ja hakklihast täidistega maitsvate vahepalade valmistamiseks – selle nimi on dolma.

Kui jutt juba vahepaladele läks, siis ei saa Kreeka puhul üle ega ümber meze´st. Tegemist on toidukordade vahelise sotsiaalse suhtlemise taustaks oleva suupistetaldrikuga. Taldriku menüü määrab see, kas kõrvale tarbitakse veini või ouzo´t. Veini puhul on mezetaldrik mahedamatest suupistetest koosnev, ouzo (tegelikult ka teiste kangemate napside) puhul on aga ka taldrik tugevama maitsega ning mitmekesisem.

Magustoite oskavad kreeklased samuti valmistada, nii nagu nagu Türgis on ka siin levinud mee kasutamine paljude magustoitude juures.

See oli lühikokkuvõte, nüüd tuleb pikem jutt Kreeka köögist.

Kreeka Köök: Maitserännak läbi ajaloo ja kultuuri

Kreeka köök on palju enamat kui lihtsalt toit. See on elustiil, sotsiaalne sündmus ja sügavalt juurdunud osa Kreeka rikkast ajaloost ja kultuurist. Tuhandete aastate vanuste traditsioonidega Kreeka gastronoomia on tuntud oma värskete koostisosade, lihtsuse ja sügavate maitsete poolest, mis peegeldavad Vahemere päikeselist kliimat ja rikkalikku pinnast. See ei ole pelgalt kõhutäide, vaid pigem teekond läbi aja, kus iga roog jutustab oma loo.

Ajaloolised juured ja mõjutused

Kreeka köögi ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Juba antiikajal peeti toitu ja söögikomberitest lugu. Tuntud filosoofid, nagu Platoni ja Aristotelese õpilane Archestratus, kirjutasid kokaraamatuid ja traktaate toidu valmistamise kunstist. Antiik-Kreeka köök oli tuntud oma lihtsuse, oliiviõli, veini, leiva ja oliivide poolest, mis on tänapäevase Kreeka köögi alustalad.

Aja jooksul on Kreeka köök rikastunud erinevate kultuuride mõjutustega:

Rooma impeerium: Tõi sisse uusi toiduvalmistamise tehnikaid ja mõned uued koostisosad.
Bütsantsi impeerium: Lisa mõjutusi idamaadest ja kristlikest traditsioonidest, näiteks taimetoitudest paastuperioodidel.
Ottomani impeerium: See oli vast kõige olulisem mõjutaja, tuues kaasa roogasid nagu musaka, baklava, dolmades (täidetud viinapuulehed) ja kohvi. Paljud Kreeka toidud jagavad nimesid ja sarnadusi Türgi ja Lähis-Ida köökidega.
Euroopa: Viimastel sajanditel on lisandunud ka mõned Euroopa mõjutused, eriti magustoitude ja küpsetiste osas.

Hoolimata nendest mõjutustest on Kreeka köök säilitanud oma unikaalse identiteedi, mis põhineb värsketel kohalikel toorainetel ja lihtsal, otsekohesel valmistamisel.

Vahemere dieedi süda

Kreeka köök on Vahemere dieedi üks parimaid näiteid, mida peetakse maailma üheks tervislikumaks toitumisviisiks. Selle põhiprintsiibid on:

Oliiviõli: Iga Kreeka roa süda. Seda kasutatakse küpsetamiseks, praadimiseks, salatites ja peaaegu kõiges muus. See on rikas monoküllastumata rasvhapete poolest.
Värsked köögiviljad ja puuviljad: Suur hulk hooajalisi köögivilju (tomatid, kurgid, paprika, baklažaan, sibul, küüslauk) ja puuvilju (viigimarjad, melonid, tsitruselised) on Kreeka laual alati esindatud.
Mereannid: Kuna Kreeka on ümbritsetud merega, on mereannid ja kala oluline osa dieedist, eriti rannikualadel.
Teraviljad ja kaunviljad: Leib, pasta ja erinevad kaunviljad (läätsed, kikerherned, oad) moodustavad olulise osa toidulauast.
Piimatooted: Eelkõige feta juust, jogurt ja teised lamba- või kitsepiimast valmistatud juustud.
Liha: Liha süüakse mõõdukalt, eelistatult lambaliha, sealiha ja kana.
Maitsetaimed: Oregano, tüümian, rosmariin, münt, petersell ja till annavad roogadele iseloomuliku aroomi ja maitse.

See kombinatsioon värsketest, töötlemata koostisosadest aitab kaasa Kreeka elanikkonna pikaealisusele ja madalale krooniliste haiguste esinemissagedusele.

Klassikalised Kreeka Road, mida pead proovima

Kreeka köök on rikkalik ja mitmekesine, pakkudes roogasid igale maitsele. Siin on mõned kohustuslikud proovitavad road:

Eelroad (Mezedes)

Tzatziki: Värskendav jogurti-kurgi-küüslaugukaste, mida serveeritakse sageli oliiviõli ja tilliga. Ideaalne leiva või liha kõrvale.
Horiatiki Salata (Kreeka salat): Lihtne, kuid maitsekas salat värskest tomatist, kurgist, sibulast, paprikast, oliividest ja suurtest fetajuustu tükkidest, maitsestatud oliiviõli ja oreganoga.
Dolmades: Viinapuulehed, mis on täidetud riisi, ürte ja sageli hakklihaga, keedetud ja serveeritud sidruniga.
Saganaki: Praetud juust, mis serveeritakse sageli flambeerituna. Krõbe väljast, seest sulav ja soolane.
Spanakopita: Maitsvad krõbedad filotaina pirukad, mis on täidetud spinati ja fetajuustuga.
Tirokroketes: Praetud juustupallid, sageli valmistatud erinevatest juustudest nagu feta, kasseri ja kefalotyri.
Fava: Kollastest hernestest või läätsedest valmistatud püree, mis on sageli serveeritud hakitud sibula, oliiviõli ja sidruniga.

Pearoad

Mousaka: Üks Kreeka ikoonilisemaid roogasid. Kihiline ahjuvorm, mis koosneb baklažaanist, maitsestatud hakklihast, kartulitest ja paksust bešamellkastmest, küpsetatud kuldpruuniks.
Souvlaki: Väikesed lihavardad (tavaliselt sea-, kana- või lambaliha), grillitud ja serveeritud pita leiva, tzatziki ja köögiviljadega. Sageli müüakse tänavatoiduna.
Gyros: Populaarne Kreeka “võileib”, kus grillitud liha (tavaliselt sealiha või kana), tomat, sibul, tzatziki ja friikartulid on mässitud pehmesse pita leiba.
Pastitsio: Teine ahjuvormiroog, mis sarnaneb musakale, kuid kasutab pasta kihte hakkliha ja bešamellkastmega.
Kleftiko: Aeglaselt küpsetatud lambaliha kartulite ja köögiviljadega, sageli küpsetatud suletud paberkotis või savipottides, mis hoiab liha eriti mahlakana. Nimi tähendab “varga” liha ja viitab ajalooliselt mägedes peituvate vargaid poolt valmistatud roale.
Stifado: Lihahautis (tavaliselt veise- või küülikuliha) sibulate, tomati ja vürtsidega, nagu kaneel ja nelk.
Gemista: Täidetud tomatid ja paprikad riisi, ürtide ja mõnikord hakklihaga, küpsetatud ahjus.

Magustoidud

Baklava: Magus kihtkihtidest koosnev küpsetis, mis on valmistatud filotainast, hakitud pähklitest ja siirupist. Ottomani köögi pärand.
Loukoumades: Väikesed frititud taignapallid, kastetud meesiirupisse ja puistatud üle kaneeli või seesamiseemnetega.
Galaktoboureko: Kreemjas vaniljekreem filotaina kihtide vahel, kastetud magusasse siirupisse.
Halva: Tihe, magus maiustus, mis on valmistatud seesamiseemnetest.

Joogid ja kohalikud tooted

Ouzo: Kreeka rahvusjook, aniisimaitseline aperitiiv, mida serveeritakse sageli jää ja veega. See muutub veega segamisel piimjalt häguseks.
Tsipouro/Tsikoudia (Raki): Tugev viinamarjajääkidest destilleeritud kangem alkohol, mida tihti pakutakse söögi lõpus. Kreetal on see eriti populaarne ja tuntud kui tsikoudia või raki.
Kreeka kohv: Kangas, jahvatatud kohv, mis on valmistatud väikestes kohvipottides (briki) ja serveeritud koos kohvipaksuga tassi põhjas.
Vein: Kreekas on pikk veinivalmistamise ajalugu. Igal piirkonnal on oma eripärad, alates mandriosast kuni saarteni nagu Santorini (Assyrtiko viinamari) ja Kreeta.
Oliiviõli: Mainitud juba varem, kuid väärib eraldi esiletoomist kui Kreeka kuld. Kohalikud oliiviõlid on erakordselt kvaliteetsed.
Feta juust: Kuulus lamba- ja kitsepiimast valmistatud soolane, valge juust, mida kasutatakse laialdaselt nii salatites kui ka küpsetistes.
Jogurt: Kreeka jogurt on paksem ja kreemjam kui tavaline jogurt, rikas valgu poolest. Serveeritakse sageli mee ja pähklitega.

Piirkondlikud erinevused

Kreeka köök ei ole ühtne, vaid varieerub märgatavalt piirkonniti:

Põhja-Kreeka (Makedoonia, Traakia): Mõjutatud Balkani köögist, kasutab rohkem liha (eriti ulukiliha) ja vürtsikamaid maitseid.
Egeuse saared: Rõhk mereandidel, värsketel ürtidel ja unikaalsetel juustudel. Santorinist pärineb näiteks kuulus kirsstomat.
Joonia saared: Itaalia mõjutused on märgatavamad, eriti pasta ja tomatipõhiste roogade osas.
Kreeta: Tuntud oma unikaalse ja eriti tervisliku dieedi poolest, mis hõlmab palju taimetoite, lamba- ja kitsepiimatooteid ning spetsiifilisi maitsetaimi, mida mujal ei leidu. Kreeta dakos (kuivanud leivakrusid tomatite ja fetaga) on klassika.
Mandri-Kreeka: Pakub segu erinevatest traditsioonidest, kus on tugev fookus liharoogadel (nt kokoretsi) ja aedviljadel.

Söögikogemus Kreekas

Kreekas on söömine oluline sotsiaalne sündmus. Söögikorrad on pikad, lõdvestunud ja täis vestlusi. Kreeklased armastavad toitu jagada, seega on tavaline tellida mitu mezedes (eelrooga) ja pearooga, mida kõik laua taga jagavad. Restoranides valitseb sageli elav, kuid pingevaba atmosfäär.

Kohvikultuur on samuti oluline, eriti Kreeka kohvi ja frappe (jäätunud lahustuva kohvi) nautimine.

Kokkuvõte

Kreeka köök on tõeline maiuspala meeltele ja kehale. See on segu lihtsusest ja sügavusest, rikkalikust ajaloost ja värsketest, kohalikest koostisosadest. Iga roog on lugu ja iga söögikord on võimalus kogeda Kreeka kultuuri selle kõige ehedamal kujul. Olgu sa siis gurmeereisija või lihtsalt hea toidu armastaja, Kreeka köök jätab kindlasti kustumatu mulje ja kutsub sind ikka ja jälle tagasi selle Vahemere paradiisi maitsvaid saladusi avastama.