Kreeka köök
Rhodose restoranides on levinud tüüpiline kreeka köök, mis aastatuhandete jooksul välja kujunedes on saanud suuri mõjutusi nii idast kui läänest ning nii põhjast kui lõunast.
Kreeklaste hommikusöök koosneb enamasti vaid kohvist ja saiakesest. Lõunasöök on sellega võrreldes juba natuke asisem, rõhk on peamiselt salatitel, sinna juurde käib tihti ka vein.
Kõige olulisem söögikord kreeklaste jaoks on õhtusöök, mille juures pole söögist mitte vähem tähtsam ka koosistumine ja sotsiaalne lävimine ning seetõttu kipuvad kreeklaste õhtusöögid tihtipeale üsna pikaks kujunema.
Restoranide valikul soovitaks silmas pidada seda, et seal ka kohalikke einestaks, mitte poleks ainult turistidele suunatud asutus. Leidmaks head söögikohta hotelli lähedal, on alati hea mõte küsida nõu hotelli administraatorilt või baarmenilt.
Joogid
Kreeklaste peamine jook on kohvi, teed tarbitakse harva.
Tähtsal kohal on veinid, millest enamus on suht keskpärased valged või punased veinid. Üks ainult Kreekale iseloomulik veinisort on retsina. Seda lastakse enamasti otse vaadist ja ta on kergelt männivaigulõhnaline.
Kreeka üks rahvusjook on aniisiviin ouzo. Tegemist on tavalise aniisiviinaga, mis erinevate nimede all on tuntud kõikide Vahemere põhjakalda riikide rahvusjoogina. Seda lahjendatakse veega, mille tulemusel muutub klaasi sisu valgeks. Valge värvi tõttu kutsutakse seda siin-seal ka lõvipiimaks.
Veel kuulub rahvusjookide hulka kange viinamarjadest valmistatud naps, mida Rhodosel kutsutakse souma`ks.
Kreeka tuntuim brändi on Metaxa, kohalikud tuntuimad õllesordid on Alfa ja Mythos – täiesti joodavad.
Söögid
Kreeka köögis kasutatakse palju oliive, tomatit, baklazaani, küüslauku, sibulat, suvikõrvitsat, sidrunit, pähkleid, kitse- ja lambapiima. Toiduõlina kasutatakse loomulikult ainult puhast oliiviõli.
Kreeka salat on eestlastele juba ammune tuttav, seda fetajuustuga kerget rooga on hea nautida pehme saia ning hea veiniga.
Peale kreeka salati pakutakse veel juustu- ja baklažaanisalatit, üks parem kui teine.
Lihatoitudes kasutatakse enamasti veise- ja lambaliha, kuid levinud on ka kanaliha. Tuntuimad kreeka köögi lihatoidud on vormiroog moussaka, lambapada (Stifado) ja lihapallid.
Tasub proovida ka erineva täidisega praetud tomateid.
Levinuimad dipikastmed – jogurtidipp tzatziki, kartulidipp skordalia ja kalamarjast taramasalata.
Mereande pakutakse Rhodosel laialdaselt, peamiselt krevette, kaheksajalgu ning kalmaare.
Kala põhiline valmistamisviis on grillimine. Kuna Vahemeres on kalavarudega viimasel ajal kesised lood, siis see kajastub ka kalatoitude hinnas.
Värskelt ahjust tulnud pita leib käib prae juurde.
Levinud on viinamarjalehtede kasutamine riisist ja hakklihast täidistega maitsvate vahepalade valmistamiseks – selle nimi on dolma.
Kui jutt juba vahepaladele läks, siis ei saa Kreeka puhul üle ega ümber meze´st. Tegemist on toidukordade vahelise sotsiaalse suhtlemise taustaks oleva suupistetaldrikuga. Taldriku menüü määrab see, kas kõrvale tarbitakse veini või ouzo´t. Veini puhul on mezetaldrik mahedamatest suupistetest koosnev, ouzo (tegelikult ka teiste kangemate napside) puhul on aga ka taldrik tugevama maitsega ning mitmekesisem.
Magustoite oskavad kreeklased samuti valmistada, nii nagu nagu Türgis on ka siin levinud mee kasutamine paljude magustoitude juures.
